Otse põhisisu juurde

Postitused

Samm elumuutuse suunas/ A step on life change direction

Kuus aastat tagasi oli üheks minu suureks unistuseks õppida ühes Eesti parimas gümnaasiumis – Hugo Treffneri gümnaasiumis. Oli vähe neid, kes minusse tol hetkel uskusid, aga sisse ma sain. Kõigest 15aastasena kolisin kodust 65km kaugusele üksinda elama. Esimene aasta oli meeletult raske, aga läbi ma selle kadalipu tegin ning lõpetasin keskkooli hinnetega „4“ ja „5“. Selle kõige juures ei unustanud ma sportimist ning tegin kõik, et orienteerumises Eesti paremiku hulka kuuluda.
Peale gümnaasiumi oli mul väga suur tahtmine saada arstiks, aga elutee juhatas mind hoopis kehakultuuri pinki. Viimased kolm aastat on mulle väga palju juurde andnud, eriti kuna orienteerumine on minu suurimaks kireks. Olen juurde saanud meeletult teadmisi, mis minu teekonda maailma tipu suunas lihtsustavad. Tänaseks on see kolmeaastane õpe läbitud. Olen omandanud („pooliku“)kõrghariduse. Kahjuks magistri- ja doktoriteed ma hetkel sel erialal ei jätka.
Aga mis siis edasi? Ma loodan ellu viia oma nelja-viie aasta…
Hiljutised postitused

Balti MV ja MK-etapp koos koolilõpupingega

Ma valetaksin iseendale, kui ütleksin, et ülikooli bakalaureuseastme lõpetamine ei ole minu viimase kuu võistlustulemusi mõjutanud. Kahjuks on see seda teinud rohkem, kui kartsin. Kui kogu viimane kuu on olnud äärmiselt pingeline, siis viimased kaks nädalat on seda veel eriti olnud. Maikuu teise poole plaane tehes jäi küsimuseks kas peaks ühe kahest võistlusest vahele jätma, sest võistlusplaan on olnud tihe ja pingeline ning ülikooli lõpetamine lisas veel topelt pinge. MMile mõeldes olid Balti meistrivõistlused oma maastiku sarnasuse tõttu olulisemad kui MK, kuid mina oma jonnakuses ei tahtnud mitte kumbagi ära jätta... Bakalaureusetöö sai tehtud, viimased eksamid linnukese kirja (kusjuures minu kõige viimane eksam oli suuline ning hinde "A" saamiseks käis see lõpuks 2h) ning viimased referaadid kirjutatud ja ette kantud. Seejärel jäi vaid oma lõputöö kaitsta, mille kuupäev langes täpselt nende kahe olulise võistluse vahele..

Balti meistrivõistlused

19.mai hommikul alustasin…

EMV ja katsevõistlused

Maikuu võistlusplaani vaadates ei saa muud öelda kui karm. Eesti meistrivõistlused, MMi katsevõistlused, Balti meistrivõistlused ja MK-etapp. Neli nädalavahetust järjest, kus peaks end täielikult kokku võtma ja korralikud sooritused tegema... Ja seda on palju, vähemalt minu jaoks.
6.mail jooksin oma esimest individuaalset Eesti meistrivõistlust põhiklassis. Täiesti ausalt öeldes tundsin sel kevadel esimest korda, et ma olen võimeline jooksma. Ja see tunne oli mõnus. Tehniline pool jättis küll vajaka, sest väiksemaid vigu kogunes päris hulgaliselt, aga finišis selgus, et kõigil tuli neid sisse. Ma olin väga meeldivalt üllatunud, kui tugeva lõpuga tõusin pronksi heitlusesse. Tulemuseks Eleriga täpselt sama aeg ja kolmanda koha jagamine. Ma sain oma esimesel individuaalsel põhiklassi EMV’l medali! Kujutate ette seda rahulolutunnet, mis peale rasket hooaja algust selline võistlus endaga kaasa toob?
Lühiraja tulemused Järgmisel päeval oli põhiklasside teade, kus jooksin Võru I võistkonnas …

Hooaja alguse mõtted ja emotsioonid

Möödunud hooajale punkti pannes ei teadnud ma, mis mind ees ootama hakkab. Teadsin vaid, et kõik järgnevad võistlused tuleb joosta põhiklassis ja et mul pole enam võimalust põgeneda juunioride lühemate ja kergemate radade juurde. Tuleb silmitsi seista pikkade radadega ja konkureerida sõpradega, kellega noorematena vaid naljatledes sellest rääkisime.

Eelmise aasta tulemuste põhjal pääsesin põhiklassi A-koondisesse ja suvel on ees ootamas kodune MM - motivatsiooni, mille pealt edasi minna peaks olema piisavalt.

Ettevalmistusperiood läks tõusude ja mõõnadega ning ei saa öelda, et see oleks just väga hea olnud. Treeningpause tuli erinevate põhjuste tõttu liialt palju. Kõige raskem osa oli kindlasti peale igat pausi uuesti alustamine, sest eelnevast vormist pidin mitu korralikku sammu tagasi astuma. Need olid nii vaimselt kui füüsiliselt väga proovilepanevad hetked. Õnneks olen õppinud iga pausi võtma kui organismi vajadust puhata, mis aitab neid kergemini taluda.

Sel aastal otsustasin võ…

Ühe peatüki lõpp, teise algus

Üks aasta on jälle läbi saanud. Kui ma peaksin möödunud hooaja ühe lausega kokku võtma, siis ütleksin, et see oli hooaeg, mis näitas, kui kaugele ma olen jõudnud ja kui palju mul veel arenguruumi on.
Minu viimase juunioriaasta põhieesmärgiks olid juunioride maailmameistrivõistlused Šveitsis, kuid suuremas plaanis oli see hooaeg suunatud põhiklassi üleminekuks. Ja see oli kogemusterohkem kui ükski eelnev aasta.
Hooajaga tegin algust lõunalaagris Tšehhis, kus jooksin Praha kevadet. Sellele järgnesid esimesed võistlused kodumaal. Põhiklassis. Kõik tehtud stardid näitasid, et ettevalmistus oli olnud edukas ning tagasin nendega koha Euroopa meistrivõistlustele sõitvas Eesti koondises. Põhjust rõõmustamiseks oli küllaga, sest see oli minu teiseks põhieesmärgiks peale juunioride MMi.

EMV lühiraja ja põhiklassi teate nädalavahetus möödus emotsiooniderohkelt. Hästi joostud lühirada tõi rõõmu ning tore oli näha, et võit ei tulnud üldse mitte pikalt ja sel võistlusel juunioride seas ka konkuren…

Põhiklassi MM - hooaja lõpp!?

Juuli keskel juunioride MMilt tagasi tulles olin ma seest tühi ja omadega täiesti läbi. Mis edasi saab?
See oli just õige hetk, et aeg maha võtta ja enda sees kõik jälle paika seada. Veetsin lõpuks kvaliteetset aega sõprade ja lähedastega ning üritasin mõtteid ebaõnnestunud MMilt eemal hoida. Lühikese puhkuse järel asusin taas treeninglainele, et põhiklassi MMiks valmis olla.
Kuidas ma aga jõudsin nii kaugele, et startida juuniorina ka põhiklassi MMil?

Mõned aastad tagasi tundus põhiklassi naistega võistelda võimatu, sest lühemal rajal joostes kaotasin keskmisi kiirusi võrreldes meeletult. Sisimas põles aga väike leek, mis ütles, et mõni aasta veel ja kõik on võimalik. Kahe viimase aasta raske tööga on minu isiklik areng olnud nii korralik, et on aidanud mul naistele kandadele astuda.

Möödunud hooaja lõpus tekkis mul üks suur roosa unistus - miks mitte proovida saada viimasel juunioriaastal põhiklassi koondisesse ja tiitlivõistlustele, järgmisel aastal toimub ju MM kodupinnal. Pea ig…

Juunioride maailmameistrivõistlused

Ma tahtsin, et see postitus oleks kirjutatud reaalsete emotsioonide ajel, kuid iga kord, kui ma arvuti taha istusin ja paar lauset kirja sain, pidin selle sulgema. Ma olen seda võistlusnädalat seedinud juba pea viis nädalat, kuid neid sõnu kirja pannes tuleb endiselt pisar silmanurka. Välja öelda ma neid sõnu ilma vastavate emotsioonideta veel ei suudaks...
Nagu igal eelmiselgi aastal ootasin ma tiitlivõistlusi pea aasta aega. Selle aasta erinevuseks oli aga minu väga põhjalik ettevalmistus kaartide ja maastiku osas ning väga hea füüsiline vorm. Tahes tahtmata pidin endale nende põhjal kõrged eesmärgid seadma. Sellest kõigest aga allpool lähemalt. _____________________________________________________________________________________________
Eelmise aasta MMi järgselt olid emotsioonid suurepärased. Ma olin rahul oma tulemustega, ma olin rohkem motiveeritud kui kunagi varem ning olin valmis tegema veel rohkem tööd, et sel aastal olla võimeline parimatega konkureerima. Ma teadsin, et Šve…