Second half of the season

Sport is not all about winning. Sport is about ups and downs. It’s about a lot of sacrifices, hard decisions, pushing your limits. It’s about hard work every day. It’s about persistence, continuity, and passion. It’s about finding new motivation day by day. But most of all, it’s about falling and getting back up again. Finding inner strength that helps to find a light inside of you. It’s about improving your physical, technical and mental skills. And finally, it’s about finding your limits. How far can I go?
Kui ma ütlen, et sport on tõusude ja mõõnadega, siis ma mõtlen, et paljude mõõnade ja väheste tõusudega.
See hooaeg on olnud keeruline. Mõõnasid on olnud oluliselt rohkem, kui ma ettevalmistusperioodil oleksin osanud eeldada. Talvel oli motivatsiooni küllaga ning treeningud läksid äärmiselt sujuvalt. Järsku leidsin end seisust, kus olin olnud liiga vara liiga heas minekus ja ei osanud pidureid tõmmata. Sellele järgnesid haigused ja kukkumine sügavasse auku. Nullist alustamisi pidin tegema mitmeid. Talvised motivatsioonilaengud asendusid kevade saabudes tühjusega. Mu enesetunne oli alla igasugust arvestust. Tihe võistlusgraafik ja koolilõpetamine võtsid kogu mu energia.
Kui kogu hooaja peale tagasi mõelda, siis võib seda võrrelda „Ameerika mägedega”. Põhjast tippu ja uuesti põhja tagasi. Kõiki võistlusi arvesse võttes suutsin teha VAID ÜHE väga hea enesetundega stardi – EMV lühirada – ja KAKS hea enesetundega starti – Balti MV tavarada ja MMi lühirada. Pika hooaja peale kuidagi vähe neid, või mis?
Aga hoolimata nende vähesusest olen ma äärmiselt õnnelik, et suutsin need teha just tiitlivõistlustel. Ja kõik kolm võistlust andsid endaga kaasa kirjeldamatud emotsioonid, mis nullivad kogu füüsiliselt ja emotsionaalselt kehva hooaja. Nende samade emotsioonide pealt, eriti MMilt saadud emotsioonide pealt, lähen edasi!
________________________________________________________________________________
Mis on toimunud peale kodust MMi?
Esialgu võtsin nädalaks aja maha ja lihtsalt puhkasin. Seejärel sai suund võetud Edgars Bertuksi korraldatud BE_Force orienteerumislaagrisse. Nelja-päevane laager koosnes väga huvitavatest tehnilistest maastikest. Sain testida mõningaid teevalikuid, mida ma tavaliselt ei teeks. Ei töötanud, jään oma liistude juurde. Kahel viimasel juulikuu nädalavahetusel otsustasin võistlustest loobuda ja käisin nende asemel massaažikoolitusel.
Augustikuu möödus äärmiselt kiirelt. Alustuseks matkasime-puhkasime Margretiga Soomaa rahvuspargis ja Põhja-Eestis. Sealsed matkarajad ja puhkekohad on tõsiselt mõnusad aja maha võtmiseks! 3.augustil pidasime Gioni juures „BBQ-õhtu”, kus rääkisime tema tööst tiimi juures ja MMi tulemustest. Seejärel jooksin treeninguna koprakarikal ehk mitte-eriti-mõnusates-Poka-metsades. Nädal hiljem astusin EMV sprindi ja sprinditeate starti. Nädalavahetusest ei jäänud just meeldivad emotsioonid. Alustuseks minu poolt aeglane, kehva enesetunde ja valede teevalikutega sprint. Seejärel tormi tõttu ära jäänud öine, mida ma eriti ootasin. Ja lõpetuseks Võru II võistkonnas joostud sprinditeade... Minu poolt parem jooks kui eelmisel päeval, kuid suures plaanis emotsionaalselt alla tõmbav võistlus.
EMV sprindi tulemused
Sprindi GPS
EMV sprinditeate tulemused
Seejärel sai oma viimased asjad kokku pakitud, sõprade ja sugulastega kokku saadud ja hüvasti jäetud ning Rootsi poole teele asutud. Jah, ma lõpuks kolisin ära!
Oma uues kodus sain olla vaid mõned päevad, kui tuli suund võtta Läti poole, kus toimus MK-etapp. Lühirada oli tehniliselt päris okei, mõne väiksema veaga, kuid leida ennast ca 1,5km enne finišit täiesti tühjana, oli midagi, mida ma ei osanud oodata. Raja füüsiliselt raskeim osa alles algas, aga mina olin juba enne seda „audis”. Lõpetasin küll parima Eesti naisena, kuid suuremat rahulolu võistlus ei pakkunud. Järgmise päeva teates pidin jooksma esindusvõistkonna ankruvahetust, aga kuna Annika kaotas raja alguses SI-pulga, sai stardist uue ning läks uuesti rajale, olime viimased ja liidritest maas 19min. Kuna olin enne MK-etappi just haige olnud ning eelmise päeva lühirajal olin energiast tühi, siis otsustasin startimisest loobuda. Viimasel võistluspäeval oli kavas sprint. Hommikuses kvalifikatsioonis tundsin end võimetuna igas mõttes. Ma ei suutnud end jooksma sundida ja ma ei suutnud korralikult kaarti lugeda. Õhtune B-finaal oli küll mõnevõrra parem, aga siiski mitte selline, nagu oleksin tahtnud. Leppisin sellega, et mu füüsiline vorm on hetkel olematu ning hoidsin meele positiivsena.
Lühiraja tulemused
Sprindi kvalifikatsiooni tulemused
Sprindi B-finaali tulemused
Septembri esimese nädalavahetuse veetsin Norras Euromeetingul, kus tutvusin 2019.aasta MMi maastikega. Kuna teadsin, et füüsiline minek on kehv, siis üritasin tehnilisele küljele keskenduda. Esimene võistluspäev meenutas suuresti lõikude jooksmist, kus pauside ajal tuli kaarti lugeda. Enesetunne oli kehv ja kaardilugemise sujuvus puudus täiesti. Teise päeva viitstardist lühirajal sai enamuse rajast teistega koos joostud, kuna stardivahed olid väikesed. Jooksutempo oli üsna aeglane, kuid tundsin, kuidas sain kaardilugemise oluliselt sujuvamaks. Viimane päev möödus treeninguna, kuna selleaastased tavarajad on olnud füüsiliselt rasked. Väsimusest tegin mitu väga suurt arusaamatut viga, mis nõuavad analüüsi. Kokkuvõttes oli Norras käik väga hea MMi maastikest pildi ette saamiseks. Tuleb veel harjutada nendel maastikel jooksmist, aga see on MM, mida mina ootan pikisilmi!
Proloogi tulemused
Proloogi GPS
Jälituse tulemused
Tavaraja tulemused
Tavaraja GPS
Peale Euromeetingut sai otsustatud, et aitab nendest emotsionaalselt allatõmbavatest võistlustest selleks hooajaks ning panin hooajale punkti. Olen pööranud rõhku lihtsalt treenimisele, analüüsidele ja uueks hooajaks motivatsiooni kogumisele. Kahe nädala pärast teen veel viimase stardi 25-mannal, aga see on ka kõik.
________________________________________________________________________________
Natuke juttu ka uuest elust:
Rootsi kolimine oli nagu pea ees tundmatusse vette hüppamine. Võtsin kõik oma asjad ja astusin mitu sammu edasi. Tulin võõrasse riiki, kus ees ootamas teadmatus. Võõras riik, võõras keel, võõras linn, mitte ühtegi tuttavat nägu – ainult mina ja mu asjad. Jube!
Kuu aega tagasi sai see samm ära tehtud. Senimaani kindlasti minu kõige julgem ja samas ka segasem ettevõtmine.
Selle kuu aja jooksul olen kohapeal olnud küll vaid poole ajast, aga mind on siin üllatavalt hästi vastu võetud. Kõik tunduvad äärmiselt sõbralikud ja abivalmid, mis kergendab pere ja vanade sõprade puudumist.
Rootsi kolimise peamine eesmärk oli saada paremad treeningtingimused ja leida uut motivatsiooni. Võin öelda, et see elumuutus on vähemalt senimaani eesmärgipäraselt läinud. Uuest kodust vaid 10-15min jooksu kaugusel leian end väga mõnusatelt metsaradadelt ning linna kõrval olev mägi, koos oma treeningkeskusega, on minu lemmik treeningpaik. Tingimused treenimiseks on tõesti head!
Kuna treenimise kõrvale tahtsin leida endale ka muud tegevust, siis otsustasin tulla biomeditsiini õppima, sest see valdkond on tõsiselt huvitav. Õpingute ja treenimise ühendamine nõuab omajagu tahtejõudu, aga kõik peitub vaid ajaplaneerimise oskuses. Senimaani olen küll äärmiselt rahul, et see otsus sai vastu võetud!
________________________________________________________________________________
In English:
Sport is not all about winning. Sport is about ups and downs. It’s about a lot of sacrifices, hard decisions, pushing your limits. It’s about hard work every day. It’s about persistence, continuity, and passion. It’s about finding new motivation day by day. But most of all, it’s about falling and getting back up again. Finding inner strength that helps to find a light inside of you. It’s about improving your physical, technical and mental skills. And finally, it’s about finding your limits. How far can I go?
When I say that sport is about ups and downs then I think that with a lot of downs and only a few ups.
The last season has been difficult. I had much more downs that I could think about during the preparation period. During the winter I had a lot of motivation and all trainings went really well. Suddenly I found myself in the position where I was too early in too good shape and didn’t dare to pull the breaks. It was followed by diseases and falling into the deep hole. I had to start it all over again for several times. Winter motivational charges were replaced with an empty void at the arrival of spring. My feeling was down to all records. Intense competition schedule and graduating took all of my energy.
When I’m thinking back to my season then I can compare it with a „roller coaster“. From the bottom to the top and back to the bottom. Considering all competition, I did ONLY ONE start with a very good feeling – Estonian championships in the middle distance – and TWO starts with a good feeling – Baltic championships in the long distance and World Championships in the middle distance. Only a few of them for that long season, or what?
But despite their scarcity, I am extremely happy that I was able to do all of them at the championships. And all of these three competitions gave me unspeakable emotions which set off the entire physically and emotionally bad season. These are the emotions, especially from the World Championships, that are giving me the power to continue!
________________________________________________________________________________
What has happened after the World Championships?
At first, I took a week off and just relaxed. After that, I participated in the BE_Force orienteering camp which was organized by Edgars Bertuks. The four-day-long camp consisted of very interesting and technical terrains. I had the opportunity to test some of the route choices that I usually wouldn’t do. Didn’t work, have to stay on my way. At the last two weeks of July, I decided to quit the competitions and had a massage course instead.
August passed very quickly. At first, I and Margret had camping-resting trips to the Soomaa national park and in Northern Estonia. These hiking trails and resting places are really great places where to spend your time! On August 3rd we had a „BBQ-evening“ at Gion’s place, where we talked about his work with the Team2017 and about results from World championships. After that, I had a training-competition in not-very-enjoyable-Poka-forests. A week after I was running Estonian championships in the sprint and sprint-relay. The weekend didn’t give any good emotions. At first a sprint with a slow speed, bad feeling, and wrong route choices. Then canceled night long distance that I was really waiting for. And finally, sprint relay that I had to run in the second team of our club... A better run from my side than on the previous day but an emotionally dropping competition on a large scale.
Sprint results
Sprint GPS
Sprint relay results
After that, I packed my last stuff, met some friends and relatives and said goodbye to all of them and started my way to Sweden. Yes, I moved away finally!
I had a chance to stay at my new home only a couple of days. After that, I had to take the direction to Latvia to run World Cup. The middle distance was technically quite okay with some smaller mistakes, but finding myself totally empty 1,5km before the finish line was something that I couldn’t imagine. The hardest part of the race was ahead but I was empty already before that. I was the best Estonian woman in the finish but the competition wasn’t satisfying. On the next day, I had to run the last leg in Estonian first team, but our first leg lost her SI-card, so we were the last ones and lost already 19min. I decided not to start because I had been sick before the World Cup and I was physically empty on the previous day. On the last day of the World Cup was a sprint race. In the morning’s qualification, I felt incapable in all possible ways. I couldn’t force myself to run and I couldn’t force myself to read the map. The evening’s final race was a little bit better, but still not satisfying. I agreed that my physical shape is currently absent and kept my mind positive.
Middle results
Sprint Q results
Sprint B-Final results
I spent the first weekend of September in Norway where I was getting ready for World Championships in 2019. I knew that my physical shape was bad, so I tried to keep my focus on the technical part. The first competition day was reminding me intervals where I had to read the map during breaks. My feeling was bad and map reading fluency unknown word pair. The second day’s chasing start was running together with other competitors. Running speed was quite slow but I felt that I improved my map reading fluency a lot. The last competition day was more like training because this year’s long distances have been physically super tough. I did many big mistakes due to tiredness which needs an analyze. Overall feeling about Norway was really good. I have to practice running in this kind of terrains more, but this is the World Championships that I am waiting eagerly!
Prologue results
Prologue GPS
Chasing start results
Lond distance results
Long distance GPS
After the Euromeeting I decided that it’s enough of emotionally challenging competitions for this season and ended it. I have been focusing on training, analyze and getting new motivation for the upcoming season. After two weeks I’m doing my last start in 25-manna, but that is it for this year.
________________________________________________________________________________
A Little bit about my new life:
Moving to Sweden was like jumping into the unknown water. I took all of my things and stepped several steps forward. I came to the foreign country, where was waiting emptiness. Foreign country, foreign language, foreign city, no familiar faces – just me and my belongings. Scary!
This step was taken already a month ago and it was definitely one of my bravest and also craziest steps so far.
During the last month, I’ve been here only half of the time but everybody has welcomed me surprisingly well. Everyone looks extremely friendly and helpful, which makes it a lot easier.
The aim of moving to Sweden was to get better training conditions and find new motivation. I can say that it has been great so far. I can find myself on really nice running tracks only 10-15min away from my home and the „mountain“, with its training center, next to the city is my favorite training place. The conditions are just great!
I wanted to do something else besides training, so I decided to start studying biomedicine because it is a really interesting field. It requires a lot of willpower to train and study at the same time but everything lies only in the skill of time planning. At least so far I am very pleased that I made this decision!

Kommentaarid