Motivatsiooni leidmine on sporditegemise juures põhiliseks alustalaks. Sellega on nagu iga teisegi eluvaldkonna juures - tuleb ja läheb nagu heaks arvab. Seetõttu on äärmiselt oluline leida endale motivatsiooniallikad, mis rasketel hetkedel sind endiselt liikumas hoiavad. Kuna väga paljud eestlased kui ka välismaalased on minu käest küsinud, et millest ma kogu oma motivatsiooni saan, siis otsustasin mõned punktid kirja panna, et sellest teistelegi kasu oleks.
MOTIVATSIOONIALLIKAD MINU KUI ALUSTAVA SPORTLASE JAOKS:
1) Mitte sundimine ja lapsel valikute teha laskmine oli minu jaoks kindlasti see kõige esimene punkt. Igast lapsest ei saa tippsportlast ja iga laps ei jää selle spordiala juurde, mis vanemad talle välja valivad, vaid lapsel tuleb lasta teha valikuid. Minu meelest on üheks kõige-kõige olulisemaks punktiks see, et lapsel tuleb lasta proovida kõikvõimalikke erinevaid tegevusi, et laps areneks mitmekülgselt ja et ta leiaks enda jaoks midagi sellist, mis talle südamest meeldib. Lapsed on hästi püsimatud ja nad võivad oma meelt muuta väga lühikese aja tagant, aga neid ei tohiks kunagi sundida tegema ainult ühte või kahte tegevust, sest see tekitab neis ainult vastumeelsust ja nad lõpetavad selle tegevuse varem või hiljem. Vastupidine efekt on aga tegevustega, mis lapsed on endale ise välja valinud ja kui vanemad on neid seejuures julgustanud. Ma olen väga tänulik oma vanematele, et nad võimaldasid mul proovida väga paljusid erinevaid valdkondi, alustades laulmise, tantsimise, käsitöö ja pillimänguga ning lõpetades ratsutamise, kergejõustiku ja orienteerumisega. Kuigi mu tujud käisid üles-alla absoluutselt kõikide valdkondade juures, siis mu vanemad ei sundinud mind jääma mitte ühegi tegevuse juurde. Ma olen 100% kindel, et minu kehaline ja vaimne võimekus on praegusel tasemel justnimelt nende erinevate valdkondade läbi proovimise tõttu ning et ma olen jäänud orienteerumise juurde just seetõttu, et ma sain selle endale ise välja valida, ilma et keegi mind sunniks.
2) Suunamine ja julgustamine. Lapse jaoks ei ole midagi olulisemat, kui see, et tema vanemad suunaksid teda tegevuste juurde, mis talle endale meeldivad ja teda seejuures julgustaksid. Nagu ma just ennist mainisin, proovisin ma lapsena väga paljusid erinevaid tegevusi ning need olid võimalikud vaid tänu sellele, et mu vanemad esiteks lubasid ja teiseks võimaldasid mul neid proovida. Nad ei sundinud mind jääma ühegi tegevuse juurde, aga nad samas ei lasknud mul ka neid pooleni jätta peale väga lühikest aega, vaid tahtsid, et ma nendega natuke pikemalt tegeleksin, et aru saada, kas need mulle meeldivad või ei. Ja kindlasti nende julgustamine ja positiivsed sõnad kõikide tegevuste juures andsid väga palju rõõmu.
3) Lõbu on alustava noore jaoks kindlasti see kõige paeluvam element. Esimeste aastate treeningud peavad olema läbi viidud mängulisel moel, et noorel oleks nalja ja naeru ning et ta õpiks läbi selle. Kui lapsel on treeningutel lõbus, siis ta tahab sinna tagasi minna. Aasta-aastalt tuleb aga seda lõbu osa vähendada ja tõsisemat treeningu osa suurendada, et lapse areng jätkuks.
4) Kaasa mõtlema panemine oli treeningute juures see, mis mind motiveeris. Sarmite oskas väga hästi kaasa mõtlema panna ning ma arvan, et selle oskuse saamine on sportlase arengu jaoks määrava tähtsusega. Aru saamine miks ja kuidas täpselt erinevaid treeninguid ja treeningharjutusi teha on kõige olulisem kindlasti tippsportlase jaoks, kuid see annab väga suure eelise ka juba lapseeas. Mind motiveeris see näiteks seeläbi kui sain treeningutel midagi teistele ette näidata.
5) Auhinnad, uued riided olid samuti üheks väga suureks motivatsiooniallikaks kui ma väike olin. Laps olles ei oska hinnata oma arengut nii väga ning seetõttu annavad motivatsiooni justnimelt erinevad autasud. Minu jaoks olid nendeks kindlasti kas võistlustelt saadud auhinnad või uued spordiriided, millega trenni minna.
MOTIVATSIOONIALLIKAD MINU KUI PÕHIKLASSI JOOKSJA JAOKS:
1) Progress, eneseületamine, analüüs on hetkel minu jaoks kindlasti see kõige-kõige tipp. Nähes ja mõistes, kuhu ma olen nende aastate jooksul jõudnud on see, mis annab motivatsiooni jätkata, sest ma tahan näha, kui kaugele ma olen võimeline välja minema. Sportlasena olen ma korduvalt kogenud seda tunnet, et nüüd on kõik ja ma ei suuda kiiremini või tugevamalt enam joosta. Järgmisel hetkel ennast analüüsides leian aga, et olen tegelikult ennast järjekordselt ületanud ja jõudnud uuele tasemele. Neid piiride kompamisi on olnud väga palju ning iga väga raske hetk on end hiljem õigustanud. Mulle väga meeldib ennast ja oma treeninguid analüüsida ning ma usun, et see on see, mille tõttu ma oskan leida positiivseid emotsioone ka väga väikestest sammudest.
2) Protsessi nautimine on midagi, mida peab oskama teha ükskõik, mis tasemel sportlane. Kui ma noorem olles lihtsalt puhtalt nautisin seda, mida ma tegin, siis aasta-aastalt hakkasin ma kõike järjest tõsisemalt võtma, sest ma tahtsin olla iga aastaga järjest parem, ma tahtsin kõik oma eelmised tulemused üle lüüa. Tänu sellele ma töötasin järjest tõsisemalt ja ma ei osanud seda protsessi enam nautida. Ma arvan, et see on üheks väga suureks põhjuseks, miks sporditeekond pooleni jäetakse. Treeningud muutuvad aastatega järjest pikemaks ja raskemaks ning neid ongi kindlasti keerulisem nautida, aga see nautimise osa tuleb endale sisestada. Oma juunioriea lõpus peale ilmselt oma senise karjääri kõige suuremat pettumust kirjutasin, et ma ei osanud enam nautida neid kõige olulisemaid võistlusi. See oli minu jaoks kindlasti see hetk, kui ma sain aru, et minu teekond saab jätkuda vaid siis kui ma õpin ükskõik mis tegevusi taas nautima, olgu selleks minu treeningud, võistlused või spordivälised tegevused. See treeningute nautimine tuli taas päevakorda mõned nädalad tagasi, kui ma kurtsin treenerile, et ma ei tunne, et ma oleksin piisavalt treeninud peale teatud treeninguid või treeningnädalaid, sest ma puhtalt nautisin iga sekundit igast treeningust. Veider asi, mille üle kurta, aga ta tegi mulle selgeks, et see on parim külg selle juures, kui ma oskan minna ja lihtsalt rõõmu tunda sellest, mida ma teen. Kõik treeningud ei tohi olla rasked ning neid treeninguid tuleb osata nautida!
3) Teadvustamine (enda tugevused) on viimasel ajal olnud minu jaoks üks väga oluline punkt. Eneseanalüüse olen ma teinud juba väga pikka aega, kuid varem põhinesid need vaid enamasti minu nõrkustel. Mis ma teen halvasti, mis on põhjused, kuidas saaks paremini. Viimase aastaga olen mõistnud, et nõrkused nõrkusteks, aga ma pean rohkem tähelepanu pöörama oma tugevustele. Need on need, mis mind teistest eristavad ja mulle lõpuks edu toovad. Oma tugevusi veel tugevamaks treenides jõuan lõpuks oma eesmärkideni. Ma olen endale selgeks teinud nii oma füüsilised, tehnilised kui ka vaimsed tugevused, ning ma oskan neid järjest enam omavahel kombineerida. See on oskus, mis annab mulle enesekindlust ja paneb mind end tugevana tundma.
4) Konkurents on edasiviiv jõud. Oma viimastel noorte ja juunioride aastatel leidsin ma end üle aasta olukorrast, kus ma võistlesin põhimõtteliselt iseendaga. Sellises olukorras tekib tahes tahtmata mugavustsoonis seismine, kus edasi areneda on keeruline. Seetõttu tuleb leida endale konkurente, et koos edasi areneda. Põhiklassis õnneks seda probleemi ei ole, et konkurents puuduks ja see motiveerib treenima.
5) Eesmärkide seadmine on üheks väga oluliseks motivaatoriks. Ma olen endale seadnud ühe suure pikaajalise eesmärgi, mille tõttu mul on alati siht silme ees. Mul on põhjus, mille tõttu ma igal hommikul voodist tõusen ja treeningule lähen. Ma tean, miks ma pean tegema kõik need rasked treeningud, kus ma vahel iseennastki vihkan. Mul on midagi, mis hoiab mind liikumas ja mis teeb mind õnnelikuks. Selleks, et selle suure eesmärgini jõuda olen endale seadnud ka väga palju väiksemaid eesmärke, mis on kui trepiastmed, mis lõpuks tippu välja viivad.
5) Eesmärkide seadmine on üheks väga oluliseks motivaatoriks. Ma olen endale seadnud ühe suure pikaajalise eesmärgi, mille tõttu mul on alati siht silme ees. Mul on põhjus, mille tõttu ma igal hommikul voodist tõusen ja treeningule lähen. Ma tean, miks ma pean tegema kõik need rasked treeningud, kus ma vahel iseennastki vihkan. Mul on midagi, mis hoiab mind liikumas ja mis teeb mind õnnelikuks. Selleks, et selle suure eesmärgini jõuda olen endale seadnud ka väga palju väiksemaid eesmärke, mis on kui trepiastmed, mis lõpuks tippu välja viivad.
6) Seltskond on orienteerumisspordi juures kindlasti möödapääsmatu. Sul oleks nagu üle maailma üks suur perekond ning ükskõik, kuhu sa ka ei läheks, on sul alati kellegi juurde minna, sest kõik orienteerujad võtavad su hästi vastu. See on juba omaette üks suur põhjus, miks orienteerumisega tegeleda.
7) Teiste motiveerimine annab endalegi tegutsemisjõudu. Kui ma näen, kuidas teised tahavad enda eest rohkem hoolt kanda ja rohkem vaeva näha enda eesmärkide nimel lihtsalt sellepärast, et nad näevad, kuidas mina selle nimel vaeva näen, siis see on minu jaoks üks väga suur motivatsiooniallikas. Mina tegutsen enda eesmärkide nimel, aga kui see muudab ka kellegi teise elu paremaks, rõõmsameelsemaks, siis see on puhas rõõm minu jaoks. Ma olen alati öelnud, et ma tahan oma tegutsemisega jõuda nii kaugele, et keegi ütleks, et nad ei andnud alla minu pärast.
8) Positiivne tagasiside. Öeldakse, et on olemas kahte tüüpi inimesi: ühed, keda motiveerib negatiivne tagasiside ja teised, keda motiveerib positiivne tagasiside. Mina olen kindlasti inimene, kes vajab positiivset tagasisidet, sest see paneb mind veel rohkem töötama, et kaugemale jõuda. Samas ei saa ma öelda, et negatiivne tagasiside mind väga amotiveeriks. Ma olen õppinud seda negatiivsust lihtsalt endast mööda laskma, mõtestanud selle enda jaoks lahti positiivselt ning alati võtnud selle endale üheks eesmärgiks, et ma jõuan sinna ja ma veel näitan, milleks ma võimeline olen.
9) Teiste edukus. Ma arvan, et meil kõigil on olnud eeskujud või iidolid, kelle sarnased me tahaksime olla või mõelnud, et ma tahaksin kunagi olla sama tugev või kiire nagu üks või teine isik. Ma ei saa hetkel öelda, et mul oleks keegi kindel, kelle moodi ma tahaksin väga olla või kes mind väga motiveeriks, sest minu jaoks on see mingil määral limiteeriv. Ma ei taha olla mitte kellegi teise sarnane, sest ma tahan teistest erineda, ma tahan leida oma tee sinna, kuhu ma teel olen. Ma ei taha olla sama tugev või kiire, kui on keegi teine, sest ma tahan olla parem. Samas ükskõik, mis spordiala esindajad, kes on tippu jõudnud, näitavad, et see kõik on võimalik ning et ka minul on võimalik sinna jõuda.
10) Tsitaadid. Justnimelt minu enda jaoks tähendusrikkad tsitaadid on toetavad talad minu teekonnal. Ma olen endale välja kirjutanud ja seinale pannud mind kõnetavad laused, mis on mul igapäevaselt silme ees. Nende nägemine aitab mul motivatsiooni saada eriti siis, kui seda napib.
11) Reisimine on orienteerumisspordi juures kindlasti üks meeldiv osa. Kuigi mingitel hetkedel see tüütab ära, et pead igal nädalavahetusel jälle asjad pakkima ja kuhugi sõitma, siis ma ei oleks kindlasti mitte kunagi näinud nii palju erinevaid riike nii lühikese aja jooksul. Ma olen hetkel külastanud 18 erinevat riiki ja seda kõike tänu orienteerumisele.
12) Väikesed asjad loevad minu jaoks päris palju, sest ma olen lihtsalt õppinud neist rõõmu tundma. Näiteks kui mul on parem enesetunne treeningul, kui ma tunnen ennast hästi peale treeningut, kui ma suutsin joosta kiiremini kui varem, kui võhivõõrad inimesed mulle väljas naeratavad või mind tervitavad, kui päike paistab, kui linnud laulavad... Ma olen sellest kõigest õppinud motivatsiooni leidma ja kokkuvõttes need väikesed asjad igas päevas annavad kokku ilmselt ühe suurima motivatsiooniallika.
13) Puhkus. Kõlab veidralt, et puhkus motiveerib? Minu jaoks on puhkus selles mõttes motivaator, et ma suudan pingutada rasketel treeningutel, sest ma tean, et ma olen peale seda puhkuse ära teeninud. Teisest küljest motiveerib see nii, et ma tean, et peale puhkepäeva saan ma jälle hea enesetundega trenni minna.
13) Puhkus. Kõlab veidralt, et puhkus motiveerib? Minu jaoks on puhkus selles mõttes motivaator, et ma suudan pingutada rasketel treeningutel, sest ma tean, et ma olen peale seda puhkuse ära teeninud. Teisest küljest motiveerib see nii, et ma tean, et peale puhkepäeva saan ma jälle hea enesetundega trenni minna.
MOTIVATSIOONIALLIKAD INIMESTE NÄOL:
1) Treener on minu jaoks kindlasti see kõige olulisem inimene minu sporditeekonnal. Mulle meeldib temaga erinevaid treeninguid, oma enesetunnet ja arengut läbi arutada ning see on ühtlasi ka vaieldamatult kõige olulisemaks osaks absoluutsesse tippu jõudmiseks. Ma usaldan oma treenerit 100% selle juures, sest ta teab täpselt kuidas ja miks mu enesetunne on selline nagu ta on, ta teab, millal ma pean puhkama ja millal endast maksimumi andma ning ta oskab selle mulle ära seletada. Tänu temale ei ole mul mingeid kahtlusi oma seisu osas, sest ta paneb mind rohkem pingutama oma eesmärkide nimel ning teisest küljest laseb ta mul lihtsalt nautida seda, mida ma teen. Üks kõige olulisem osa on kindlasti see, et kui tema mulle ütleb, et nüüd ma pean terve nädal väga tugevasti pingutama ning mu enesetunne on seejuures nii halb, et ma võin teda nii-öelda "vihata", siis ma teen selle nädala ära väga tugevalt pingutades, aga samas lõpetades iga treeningu naeratusega, sest "me tegime selle ära". Teisest küljest kui tema mulle ütleb, et nüüd ma võin või pean puhkama, siis ma teen seda ilma ühegi kahtluseta, mõtlemata, et teised samal ajal treenivad. Las treenivad, mina saan hetkel paremaks vaid puhates!
2) Ema-isa on samuti kõige olulisemaks alustalaks olnud kogu minu teekonna juures. Nemad on pannud sellele kõigele aluse ning nemad käivad minuga kaasa kogu teekonna. Minu jaoks on väga oluline teha nad uhkeks! Kuigi ma tean, et nad oleksid uhked minu üle ka siis, kui ma ei teeks seda, mida ma praegu teen, siis ma tean, et see teeb neid veel uhkemaks. Mida aasta edasi, seda enam ma tunnen, kuidas nad mulle kaasa elavad ja et minu saavutused ei ole ainult minu omad, vaid need on ka nende omad. Minu rõõm on ka nende rõõm ning nagu öeldakse, jagatud rõõm on kordades suurem!
3) Õde-vend on minu suurimad pöidlahoidjad ja kuigi ma tean, et mina olen mingil määral neile eeskujuks ja motivatsiooniks, siis ma pean ütlema, et nemad on minu jaoks ilmselt veel suuremad motivatsiooniallikad. Nähes neid tegemas oma asju ja nähes neid seejuures õnnelikena on midagi, mis mulle väga palju jõudu annab.
4) Vanaisa ja vanavanaema, keda meie seas enam ei ole. Kuigi see võib tunduda imelik, et kuidas saab mind motiveerida keegi, keda reaalselt siin enam ei eksisteeri, siis teades, kuidas nad mulle kaasa elaksid, annab väga palju motivatsiooni. Ma olen kuulnud, kuidas nad mu ema toetasid tema sporditegemise juures ning ma olen kindel, et nad teeksid seda sama minuga. Kui väljas treenides päikesekiired mu nägu paitavad, siis ma tean, et nemad on seal üleval ja toetavad.
5) Sõbrad, tuttavad annavad samuti motivatsiooni oma toetavate sõnade ja kaasaelamisega. Mul on mõned spetsiaalsed sõbrad, kellega saan läbi arutada kõik head ja vead ning see on kindlasti midagi, mida ühel sportlasel on vaja.
____________________________________________________________
____________________________________________________________
Finding motivation is the main backbone of the sport. It is like in every other field in life – it comes and goes as it likes. That’s why it is really important to find your own motivation sources that keep you moving even on hard times. Because many Estonians and foreigners have asked me from where I get my motivation then I decided to write down some points, so it can be useful for others as well.
MOTIVATION SOURCES FOR ME AS A BEGINNER ATHLETE:
1) Not forcing and letting the child make her own choices was definitely the first point for me. Every child won’t be a top athlete and every child won’t stuck with the sport that her parents are choosing for her, but the child must be allowed to make own choices. In my opinion, it is the most important point that the child is allowed to try all different kind of fields so she can develop in a versatile way and so she can find something that she really loves. Children are restless and they can change their minds very often, but parents should never force the child to do only one or two activities because it will cause reluctance and they will finish it sooner or later. The opposite effect is when the child can choose activities and when her parents are supporting her in that. I am really grateful to my parents that they enabled me to try all different kind of fields, starting with singing, dancing, handicraft and playing instruments, and finishing with horse riding, athletics, and orienteering. Although my mood was going up and down in every activity, then my parents never forced me to stay and continue. I am 100% sure that my physical and mental capability is at current level because of trying these different fields and I have stayed with orienteering because I could choose it without anybody forcing me.
2) Guidance and supporting. There is nothing more important for a child that her parents should guide her to activities that she likes and support her whatever she is doing. Like I said before I tried many different activities when I was young and all of these were possible because my parents firstly allowed and secondly enabled me to try these. They never forced me to continue, but they also didn’t let me stop after a short time because they wanted me to understand if I really like it or not. And definitely, their support and positive words gave me a lot of pleasure.
3) Joy is the most dominant factor for a beginner athlete. First years trainings must be playful with a lot of joy and laughter and child should learn through that. When the child is enjoying the trainings then she wants to go back there. Year after year it is important to reduce the part of playing and increase the more serious training part, so the development of the child would continue.
4) Making the child think was the part that motivated me. Sarmite was a really good coach in that part and I think that this ability is decisive for the athlete’s development. Understanding why and how exactly to do different pieces of training and exercises is the most important for a top athlete, but it also gives an advantage for a child. For example, it motivated me when I could show some exercises to others.
5) Prices, new clothes were also one big motivation source for me when I was younger. The child doesn’t understand how to evaluate her progress and that’s why prices are motivating. For me, it was definitely some prices from competitions or new training clothes.
MOTIVATION SOURCES FOR ME AS AN ELITE ATHLETE:
1) Progress, reaching a new level, the analysis are definitely the most important for me right now. Seeing and understanding the level that I’ve reached with all these years is something that gives me the power to continue because I want to see how far I can go. As an athlete, I have felt many times that now that’s it and I can’t run faster or stronger. Analysing myself on the next moment I find out that I have actually reached a new level. There has been so many of those reaching limits and all very hard moments have justified themselves later. I really like to analyze myself and my trainings and I believe that it is the thing why I can find positive emotions even from very small steps.
2) Enjoying the process is something that every athlete should be able to do. When I was younger then I was just enjoying what I was doing. Year after year I started to take everything more seriously because I wanted to be better every year, I wanted to get better results than in the previous years. That’s why I was training more seriously and I just couldn’t enjoy it anymore. I think it is the biggest problem why people are quitting their sports career. Trainings become longer and harder every year and it is harder to enjoy it, but it is something that you have to insert to yourself. After one of the biggest disappointments in my career at the end of my junior years, I wrote that I didn’t know anymore how to enjoy these most important competitions. For me it was definitely the moment when I realized that my journey can continue only when I learn again how to enjoy everything I’m doing, would it be my trainings, competitions or other activities. This enjoying part came up again a few weeks ago when I told to my coach that I feel like I haven’t trained enough after some trainings or training weeks because I was truly enjoying every second of every single training. Weird thing to worry about, but he made me realize that it is the best part when I know how to go and just enjoy what I do. All trainings can’t be hard and you have to be able to enjoy these!
3) Awareness (my strengths) has been one really important point for me lately. I have made self-analyses for a long time now, but previously they based on my weaknesses. What am I doing wrong, what are reasons, how can I do better. During the last year, I have realized that let these weaknesses be, I need to pay more attention to my strengths. These are things that distinguish me from others and that brings me success. I can reach my goals by making my strengths even more stronger. I have made clear my physical, technical and mental strength and I know more and more how to combine these. It is an ability that gives me self-confidence and makes me feel strong.
4) Competition is a driving force. During my last youth and junior years, I found myself in a situation where I was competing basically with myself every second year. It doesn’t matter if you want or not, there will be standing on one place in that situation and it is hard to develop. That’s why it is important to find some rivals to develop together. Happily, there is no that kind of situations in elite class and it motivates to train.
5) Setting goals is one big motivator. I have set one big long-term goal for what I always have a sight. I have a reason why I am getting up every morning and going to train. I know why I have to do all these hard trainings where sometimes I am even hating myself. I have something that keeps me moving and what makes me happy. I have set many small goals to reach my big one, these are like stair steps that takes me to the top.
6) The company is unavoidable in orienteering. It is like having one big family all over the world and wherever you are going, you always have somewhere to go, because all orienteers are welcoming you warmly. It is independently a huge reason why to do orienteering.
7) Motivating others gives strength to yourself as well. When I see how others want to take care of themselves and work harder because of their goal just because they see how I am working on my goals then it is a big motivation source. I am trying to reach my goals but when it makes someone else’s life better then it is pure joy for me. I have always said that I want to get that far that somebody is looking up to me and saying that she didn’t give up because of me.
8) Positive feedback. There are two kinds of people in the world: ones, who are motivated by negative feedback, and others, who are motivated by positive feedback. I am definitely the person who needs positive feedback because it makes me work even harder. On the other hand I can’t say that negative feedback would drag me down. I have learned to pass all negative things, making it positive for me and I have always taken it as one small goal that I will get there and I will show what I am capable of.
9) The success of others. I think we all have had some idols like who we would like to be or thought that I would like to be as fast or strong as somebody else. Right now I can’t say that I would have somebody like who I would like to be or somebody who would motivate me a lot, because it is kind of limiting factor for me. I don’t want to be as somebody else, because I want to be different. I want to find my own way to my goals. I don’t want to be as strong or fast as somebody else, because I want to be better. At the same time, all people who have reached the world’s top show that it is possible and even I can get there.
10) Quotes. Especially quotes that are meaningful for me are supporting beams on my journey. I have written down and put on the wall some important phrases that I can see every day. Seeing these quotes are giving me motivation especially when it lacks.
11) Travelling is definitely one enjoyable part of orienteering. Although at some points it may be annoying that you have to pack your things every single weekend and travel somewhere, then I wouldn’t never seen that many countries in that short time. I have visited 18 different countries and that’s all because of orienteering.
12) Small things matter a lot to me, because I have learned how to enjoy them. For example when I have better feeling during training, when I’m feeling good after the training, when I was able to run faster than before, when total strangers are smiling to me or greeting me, when the sun is shining, when the birds are singing… I have just learned how to find motivation from these and all in all, these small things in every day are giving probably the biggest motivation source in total.
13) Vacation. Sounds weird that resting is motivating? It motivates me the way that I can push myself to limits during hard trainings because I know that I deserve the vacation after that. On the other hand it motivates me the way that I know that after the vacation I always have good feeling during trainings.
MOTIVATION SOURCES IN THE FORM OF PEOPLE:
1) Coach is definitely the most important person in my sports career. I like to discuss different pieces of training, my feelings, and progress with him and it is definitely the most important part to reach the top. I trust him 100% on that because he knows exactly how and why my feeling is as it is, he knows when I have to rest and when I have to give my maximum and he can explain it to me. Thanks to him I don’t have any doubts in my shape because on the one hand, he makes me work hard but on the other hand, he just lets me enjoy what I’m doing. One of the most important parts is definitely that when he says that I have to push myself really hard the whole week and my feeling is so bad that I could even hate him, then I can do it the whole week but I’m ending every training with a smile because „we did it“. On the other hand, when he says that now I can or have to rest, then I can do it without any doubts, without thinking that others are training at the same time. Let they be, I will be better only if I rest right now!
2) Mother and father have also been the most important backbone for me during the whole journey. They enabled it all and they are coming with me until the end. For me, it is really important to make them proud! Although I know that they would be proud of me even when I wouldn’t do it then I know that it makes them even more proud. Year after year I feel even more how much they are supporting me and my achievements are not only mine but these are theirs as well. My pleasure is their pleasure and as it is said, shared joy is several times higher!
3) Brother and sister are probably one of my biggest supporters and although I know that I am their role model and motivation at some ways then I have to say that for me they are probably even bigger motivation sources. Seeing them doing their own things and seeing them happy is something that gives me a lot of power.
4) Grandfather and great-grandmother, who are not with us anymore. Although it may sound weird that how can motivate me somebody who doesn’t exist here anymore, then knowing how they would support me gives me a lot of motivation. I have heard how they supported my mother on her sporting and I am sure that they would do the same with me. When I’m training and the sunshine is touching my face then I know that they are somewhere there and supporting.
5) Friends are also giving me motivation with their supporting words and cheering. I have some special friends with who I can discuss all good and bad sides and it is something that an athlete needs.
Kommentaarid
Postita kommentaar